Sügiskonverentsi ettekanne "Söödavad taimed Tartu loodusmaja talveaias"

Olle Kaarel Kübar, Nora Peil, Esme Luise Kull, Franka Leppik, Adeele Marie Musto, Elisabeth Oja, Anni Olle
2.-3. kl.
Juhendaja: Pille-Riin Pärnsalu

Tartu loodusmaja talveaias kasvab palju huvitavaid ja eksootilisi taimi. Nendega tutvumiseks viisid loodusesõprade 2.-3.klassi õpilased läbi uurimistöö, keskendudes söödavatele taimedele. Uurimist alustati paarides loosiga saadud taime uurimisest ning selle kohta töölehe täitmisest. Hiljem koostati koos õpetajaga ettekanne. Uurimises käsileti viite erinevat toiduks kasutatavat taime. Nendeks olid ananass, araabia kohvipuu, avokaado, harilik vanill ja harilik ingver. 

 Pildi autor: Elisabeth Oja ja Anni Olle

Ananass (Ananas comosus) on pärit Brasiiliast ja Paraguayst. Suurimad ananassi taimed võivad kasvada kuni 120 cm kõrguseks ja 160 cm laiuseks. Toiduks kasutatakse taime vilja. Seda süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult kui ka mahlaks pressituna. Ananassi inglise keelne nimi PINEAPPLE on eesti keelde tõlgituna männiõun, kuna see meenutab männikäbi, kuid lahti lõigates on seest mahlane nagu õun.

Pildi autor: Olle Kaarel Kübar ja Magnus Lõhmus

Araabia kohvipuu (Coffea arabica) kodumaaks on Etioopia. Looduses võib kohvipuu kasvada kuni 7m pikkuseks. Toiduks kasutatavaks osaks on seemne, mis botaaniliselt tegelikult uba ei ole, nagu seda rahvasuus kutsutakse. Viljad, mille sees seemned kasvavad, on algselt rohelised ning muutuvad hiljem punaseks, meenutades veidi kirsse. Kohvipuu vili saab korjamiseks küpseks umbes 8 kuuga. Seemnetest valmistatakse kohvi ning neid kasutatakse ka erinevate küpsetiste ja kommide maitsestamiseks. Huvitav on ka teadmine, et kohvipuu on igihaljas taim. 

Pildi autor: Annabel Proovel

Avokaado ehk Ameerika pirnloorber (Persea americana) on pärit Kesk-Ameerikast, peamiselt Mehhikost ja Guatemalast. Avokaadopuu võib kasvada kuni 20 m kõrguseks. Toiduks kasutatakse vilja. Suurbritannias hakati avokaadosid müüma 1960. aastatel. Välise sarnasuse tõttu müüdi neid algul pirnloorberi nime all. Inimesed mõtlesid, et kui nimes juba pirn sees on, siis tuleb neid süüa magustoiduks, nagu sealmaal pirne söödi. Kuid avokaadod on täiesti magedad ja sellepärast hakkasid inimesed kaebama, et need ei kõlba süüa. Sellest ajast müüakse neid avokaadode nime all, et inimesed neid magustoiduks ei peaks. 

Pildi autor: Esme Luise Kull ja Nora Peil

Harilik vanill (Vanilla planifolia) on pärit Kesk-Ameerikast. Kuna tegu on epifüüdiga ehk taimega, mis kasvab teiste taimede peal neid kahjustamata, siis võib vanilli taim kasvada tugipuu najal kuni 20 m pikkuseks. Toiduks tarvitatakse seemnekupraid, mis meenutavad oma kujult pigem kaunasid ning sellepärast on rahvasuus nende nimi ka vanillikaun. lisaks maitsestakatakse magustoite ka kupras olevate imepisikeste seemnetega. Harilik vanill kuulub orhideede hulka, sellest ka iseloomulikud pisikesed seemned.

Pildi autor: Adeele Marie Musto ja Franka Leppik

Harlik ingver (Zingiber officinale) on pärit Lõuna-Aasiast, näiteks Hiinast, Indiast, Indoneesiast jne. Ingveri taim võib kasvada kuni 2,5 m pikkuseks. Toiduks tarvitatakse taime risoomi ehk maa-alust muundunud võsu. Enamasti kasutatakse ingverit vürtsi- ja ravimtaimena. Ingveri õied on kollakas punased, mis asetsevad tihedas õisikus.